John Steinbeck’i etendus “Hiirtest ja inimestest” vene keeles

John Steinbeck

«Hiirtest ja inimestest“

Draama

Lavastaja – Mihhail Gorevoi

Peaosades: Dmitri Haratjan ja Akesandr Balujev

Kestus – 2 tundi ja 40 min koos vaheajaga.

Steinbecki kuulsa jutustuse lavastus, Moskva lavastaja Mihhail Gorevoi tööna valminud etendus, on juba 13 aastat olnud teatri bestseller, mis on leidnud vastukaja kümnete tuhandete pealtvaatajate südametes ning mille kordusesitust nõuab publik tänaseni.

Dmitri Haratjanile oli see esimeseks tööks teatris. Kodumaise kino teenelise „gardemariini“ debüüt paaris Aleksandr Balujeviga aitas kaasa sellele, et 1996.a. pälvis etendus tohutu menu ning see tunnistati aasta kõige väljapaistvamaks teatrisündmuseks. Hiljuti aga lõi Mihhail Gorevoi vaatajaskonna rohketele palvetele vastu tulles etenduse „Hiirtest ja inimestest“ uuendatud versiooni. Aleksandr Balujevi peaosa on üks tema edukaim teatriroll.

Näidendi peamine teema on igatsus oma kodu, oma maalapi järele ja seeläbi vabaks saamine. See on nii suure kui ka väikese inimese unistus. Tööd otsivad George (D.Haratjan) ja Lennie (A.Balujev) rändavad Suure Depressiooni aegses Californias ja neid kannustab kindel usk, et kunagi saavad ka nemad oma maja koos väikse maalapiga. Seni on nad nagu hiired, kes võivad küll leida kusagil ulualust ja midagi koguda, aga nii, kui nad millegagi hakkama saavad, tuleb jälle põgeneda. Samas on väikestel hiirtel isegi parem elu kui inimesel, kellel midagi ei ole. Suurt kasvu, aga kohtlane Lennie armastab hiirtega väga mängida. Kahjuks lõpevad need mängud hiirekestele alati kurvalt. Lugu pöördub traagiliseks, kui Lennie leiab “mängukanni” inimeste hulgast.

See on väga peen ja liigutav lugu, kus peategelaste iseloomud on filigraanselt välja toodud, on näidatud elu haprust ja soovunelmate täitumatust … See on hea lavastus headusest ja sallivusest, sõprusest ja kohusetundest, elumõttest, armastusest, unistuste täitumatusest. „Hiirtest ja inimestest“ on draamaetendus, mis on loodud vana hea meelelise realismi meetodil. Kunstilt „mõistlikkust, headust, kõike igavest“ ootamas vaatajad ei pettu kindlasti. See on klassika, mis puudutab kõige sügavamat elufilosoofiat. Just selles peitubki tõelise kunsti edu.