Mihhail Zhvanetski huumoriõhtu

Festival „Kultuuri kultus 2012“ ja Ülemaailma Odessiitide klubi esitlevad „ODESSA  SÕIDAB TALLINNASE!“

“Huumor – see pole nali. See pole sõna. See pole mahalibisenud kübemeke. Huumor –  see on inimese ja andeka ajastu haruldane seisund, kus oled samaaegselt lõbus ning andekas. Ja sina avad heatujuliselt eeskirjad, mida järgivad inimesed” – nii lausus ühes oma miniatuuridest Mihhail Žvanetski. Mõeldes iseennast. Teisisõnu – aeg, millal ta on lõbus ja arukas, jätkub.
Seda tõestab ka 16. juunil 2012 Nokia Kontserdimajas toimuv kontsert.

“Tema talendist võib kirjutada  ühendades tragöödia ja komöödia, farsid ja tõsielu, iroonia ja sarkasmi. Kindlasti ei unune tema elusaatus, esimesed loometööd, samas kõige kuulsamad. Jah, ma võiksin. Kuid ei tee seda. Asendan selle ühisnimetajaga: Žvanetski- sa oled geenius! Aitäh!” / Ženja  Krešjuk.

”…Žvanetski kontsert – see ei ole tavaline huumori show, vaid ka psühholoogilise treeningu seanss. Tema kontsertide fenomen seisneb selles, kui sa sisened  tühja saali, kuhu alles hakkab kogunema publik, tekib tahtmine naerda juba ainult atmosfääri ja meeleolu tõttu luues hea tuju.
Kõige hämmastavam on see, et inimene naerab  Žvanetski kontserdil iseenda üle. Kuna kõik lood on elust enesest ja peegeldavad meid iseendid.
Aga kuidas ta seda saavutab…Vaid tõeline sõnameister on suuteline kaudselt ütlema inimesele, et ta on loll selliselt, et inimene ei pahanda selle peale, mõistab seda ning on suuteline enda üle veel naljagi viskama.
Vaid tõeline kunst jätab endast võimsaimad emotsioonid, mille nähtu ja öeldu kütkes liigub inimene nädala ning püüab mõtestada, proovida näha ennast kõrvalt ja täiustuda.
Kuulates oma lemmikhumoristi olen  talle tänulik selle eest, kuidas ta kirjutab tekitades meis pinget, sundides süvenema oma tegudesse, käitumisse ja järgmine kord talitama teisiti…” / K.Teplinskaja

“…Inimeste suhtumine M.Žvanetski loomingusse on minu jaoks omamoodi indikaator. Teie ütlete: millest saab rääkida inimesega, kes ei mõista Žvanetskit? Või keda huvitab Žvanetskit mittearmastava inimese arvamus?” / Jekaterina Rjabokon

“…Reklaami nähes hakkasin erutusest lausa värisema! Põhjus on austuses, millega kummardun selle kirjanik-satiirikust esitaja ees. Paljud tema monoloogid või üksikud fraasid sunnivad alguses lihtsalt mõtisklema, hiljem muutuvad aforismideks ja neid tsiteeritakse taas ja taas. Olen  korduvalt jälginud tema esinemisi TV-s, laenanud sõpradelt tema raamatuid, nüüd aga reaalne võimalus näha ja kuulda Žvanetskit vahetult!!!” / Maksim

“…Vaevalt tasub kirjeldada kogu maailmas (vähemalt venekeelses) tuntud satiiriku ammu kirjeldatud ja uuritud saavutusi… Kuid tahaks kuulda uusi šedöövreid, mida Žvanetski ulatab oma vanast portfellist ja taas püüda mõista , miks Meistri poolt vajalikus järjekorras paigutatud ning ettenähtud intonatsioonis etteloetud tavalised sõnad, mis ei erine tuhandetest meie poolt kasutatavatest tavalistest sõnadest, põimuvad eraldi fraasidesse ja monoloogidesse moodustades erilise õhkkonna, mis sunnib meid, pealtvaatajaid naerma ja nukrutsema.
Taas ja taas kuulata inimest, kes võimaldab osaleda erilises saladuslikkuses – siira naeru saladuslikkuses, mis tuleneb laval seisvalt kavalalt muigavalt inimeselt, kes ootab publiku reaktsiooni: “Saavad aru – ei saa”. Ja samas ise mõista: said mõtlemisainet – seedi…
Kõigele muule lisandub tunne, et sinuga peetakse nõu, oodatakse sinu hinnangut, mis on väga oluline inimesele, kelle nimel on huumori mõõtühik, millest saab alguse enesehinnangu tõus: esiteks – mõistsid, teiseks – mõistsid Žvanetskit!” / Sveta Postol

“…Juba lapsepõlves istusin ja õppisin koos vanematega teleri ees. Õppisin elama. Õppisin elama naerdes, naerdes enda üle, naerma läbi pisarate, naerma inimliku rumaluse üle ja mõistuse häda pärast. Imestasin alati kuidas ta suudab märgata ja rõhutada  momente, mis meie lihtsalt silmist laseme. Pean teda meie aja kangelaseks, tõeliseks geeniuseks, kuna vaid geenius suudab ühendada kunstis nukrust ja naeru… Siiralt armastan… ” / Julia

“…Mõeldamatu, kui palju tiitleid on sellel inimesel. Ta on tõesti fenomen – näitlejana ja inimesena. Inimene kaasasündinud “antitähtsusega”. Hämmastab et ta ei mängi laval mitte kedagi, nagu teevad paljud. Meeletult “rahvalik”, avameelne, temas puudub kihistumine. Sellega on ta meeletult huvitav, temas puudub vale, millega meid pidevalt süstitakse. Tema tark huumor on igavene, ta ei lahka midagi peensusteni, ta pakub huumorit vormis. SEE TEEBKI NALJA NALJAKAMAKS JA TEDA GENIAALSEMAKS. Ja tuleb neelata tema vilju, kuni ta annab meile seda võimalust. Aitäh.” / Aleksandra Aržanova

“…Miks ma tahan minna Žvanetski kontserdile? Mul on selleks viis põhjust:
1. ta on parim – ainuke ja võimsaim;
2. elav klassik;
3. ära on tüüdanud odav huumor;
4. väljudes tema kontserdilt tunned end topelt targemana;
5. lihtsalt sellepärast, et ta on pärit ODESSAST! / Nadja Šmeljova