Scott Bradlee’s Postmodern Jukeboxi kontsert

Scott Bradlee on pianist, helilooja ja produtsent, keda tuntakse peamiselt just Postmodern Jukebox’i loojana. Kollektiiv, mis pöörab tuntud pop-lood jazzi, ragtime’i ja swingi võtmesse ning annab neile täiesti uue hingamise, alustas tõsisemalt tegutsemist aastal 2013. Postmodern Jukebox ei ole kindlasti tavaline cover-bänd – nende eesmärgiks ei ole imitatisoon, vaid taasloomine. Ansambli erinevaid lugusid on Youtube’ist kuulatud üle poole miljardi korra.

Bradlee kiindus jazz-muusikasse 12-aastasena kui kuulis esimest korda George Gershwin’i lugu “Rhapsody in Blue”. Loomingulise inspiratsiooni otsinguil alustas ta pop-lugude ümbertegemist ning andis välja albumi “Hello My Ragtime 80s”, millel kuuleb tema versioone valitud paladest 80ndate pop-muusikast.

Postmodern Jukebox jäi laiemale publikule silma Miley Cyrus’e loo “We Can’t Stop” interpretatsiooniga, mis sündis koostöös vokaalgrupp The Tee-Tones’iga. Väga populaarseks on osutunud ka ansambli versioon Lorde superhitist “Royals”, millel on praeguseks Youtubes üle 13 miljoni vaatamise. Lisaks on kooslus välja andnud töötlusi selliste artistide lugudest nagu näiteks Beyoncé, Britney Spears, Taylor Swift, Lady Gaga ja paljud teised.

Bradlee on oma lähenemise pop-lugudele kokku võtnud, öeldes, et tegemist on justkui “alternatiivse universumiga, milles tänapäeva lood kirjutati tegelikult pool sajandit tagasi.” Postmodern Jukeboxi esinemised annavad alati ka publikule võimaluse koos muusikaga ajas tagasi minna, riietuda ajastule vastavalt ning tunda end osana kümnenditetagusest New Yorgi jazzimaailmast.